Iga aasta tundub sügis kuidagi segane aeg ning rahulik ja seiklusterohke suveperiood saab läbi, et taas hakata tõsiselt tööd tegema ning end elukeerisesse uputada. Mind tervitas aastaeg kerge kassiga, kus mingi hetk oli tunne, et olen astunud rongile, millelt enam maha ei saa ja maailm hakkab ümbert lagunema.
Õnneks hakkab sügiskass üle minema ning päevadesse on tekkinud lootuskiir. Olles mitmeid nädalaid järjest mööda õhtuseid üritusi ja pidusid kapanud, tundus, et olen ennast tühjaks jooksnud ning mul ei ole midagi inimestega enam rääkida, küsida ega huvi tunda. Tuli välja, et ma ei ole suurt puhanud ja hakanud muutuma pahuraks. Paar vaba päeva ja naeratus tuli õnneks näole. Hea uni pisendas mured väiksemaks ja optimism edasi liikuda terendas taas.
See pildiseeria on tehtud päeval, mil olin taas väsinud ja magamata, kuid võtsin end kokku, et välja sügist nautlema minna. Värskendav tuulepuhang ja lehtede imeline värvimäng viis muremõtted peast ja suutsin üle tüki aja kaamera ees olemist nautima hakata.
Muide, vestlesin hiljuti oma vanaemaga, kes saab varsti 90 ja leiab, et ta võiks juba lihtsalt ära surra. Ütlesin talle kahte asja, mida pean ka endale aeg-ajalt meelde tuletama. Esiteks, igal asjal on oma aeg ja hetk. Tuleb olla kannatlik ning jälgida, mida elu toob. Juusiis ei ole selleks veel aeg, mida oled oodanud. Ma ei ole just parim ja võib-olla ka nupukam lohutaja raskes olukorras, aga vanaema hakkas naeratama. Teiseks, kui on raske, mine õue ja kuula, kuidas tuul puudes sahistab ja langenud lehed jala all häält teevad. Looduse hääled on parimad hea tuju võlurid!
Ja lõpuks vajame me kõik kallistamist, lihtsalt rääkimist ja lähedastega mõtete lahti arutamist.
Kui muidu pelgan vihma ja jahedaid sügisilmu, siis lõpuks olen mina kui tuntud valestiriietuja ka selleks valmistunud ning tõmbasin vihmasel päeval selga Superdry oversized suure kapuutsiga jope. Tulemuseks avastasin, et täiesti okei on väikese vihmasabinaga läbi vanalinna kodu poole jalutada ning võin tülika vihmavarju ka vahepeal koju unustada. Jope on küll xs, aga mõnusalt suur, et sinna talvel soe kampsun alla panna.
Niisiis, hoidke lähedasi ning keha soojas, need pääastavad sügiskassi käest! Ps. hõõgveini hooaeg pole ka kaugel ;)
Imeliste piltide eest tänud fotograaf Heigo Teppole, kes viitsis minuga vaeva näha ja need ilusad pildid sügisest välja võlus!
Outfit:
Jope: Superdry, püksid: vintage, kingad: Bianco (Debenhams)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar