neljapäev, 20. juuli 2017

Tagasi lapsepõlve: kuidas kõik alguse sai?



Kuidas kõik alguse sai? Kuidas sa sattusid ajakirjandusse? Neid küsimusi küsitakse minu käest aeg-ajalt ikka ja vastuse andmiseks kipun ma minema mõttes lapsepõlvesõbrannade mängumaale, sest just seal kasvas minu armastus fotograafia vastu, mis tõi mind ajakirjandusse. Katsun teha lühidalt.
Kõik sai alguse sõbrannadega niisama klõpsimisest ja pildistamisest. See kõik oli puhas lõbu, mis sai nakkuse meie pundi kõige kunstilisema neiu Grete Ulman-Kanti kirjanikust isalt Mihkel Ulmanilt, kes meid ikka aeg-ajalt jäädvustas. Tema oli ka minu esimene mentor, kes aitas valida fototehnikat, osta kaamerale välk ning kritiseeris mu fotosid, suunates mind olema loomingulisem. Vahel olin ise mõnest kaadrist hirmsasti vaimustuses, aga tuli välja, et minu idee ei olnud sugugi nii uus ja värske.
 Olles seltskonnaajakirjale Just! mõned pildistamised teinud, kasvas minus aastast aastasse huvi pressifotograafi töö vastu, kuni sattusin läbi heade sõprade Delfisse töövestlusele. Töötasin sealses fotoosakonnas kaheksa kuud ning sai selgeks, et sealne koormus hirmutab mind. Uuesti tööd otsides sattusin vestlusele Anu Saagimi juurde ning seal sai asi otsustatud - proovin kätt reporterina Postimehe alamportaalis Elu24. 
 Nüüdseks on minu teekond jõudnud Õhtulehe paber- ja netiveergudele ning tegelen lisaks kirjutamisele mõnuga fotograafiaga edasi. Mulle pakub rõõmu, kui saan oma kirjutise juurde ise pildid teha. Muide, loomingulist poolt on minus endiselt vaja arendada!
 Lisaks minule pildistab aktiivselt ka fotodel poseeriv lapsepõlvesõbranna Triin Käärid, kes mõni aeg tagasi Saksamaalt elamast naastes meie kunagise kamba taas kokku tõi. Meid jäädvustas Grete Ulman-Kant, kellega koos Triin Pärnus ja väljaspool mõnuga kunstilisi fotosessioone korda saadab. 
 Seeria sai jäädvustatud selle aasta suvel ja vahva oli näha, kuidas Grete märkmik käes oma mõtteid teoks saadab. Minu spontaansusele vastukaaluks oli see põnev eeskuju ja hea ettevalmistus.
 Olles harjunud seltskonnaüritustel ja punasel vaibal poseerima, oli minu jaoks huvitav näidata enda loomulikumat külge. Vastupidiselt malbele naeratusele pidime pigem olema tõsised ja isegi ülbe hoiakuga. Tundsin, et avanen ja võin isegi täitsa äge modell olla ;)

 Palju on veel ees ja juba planeerime kõigi asjaosalistega uut seeriat! Olge kuuldel!

esmaspäev, 17. juuli 2017

Suur elumuutus

 Olles mõned kuud Postimehe meelelahutusportaalis Elu24 tegevtoimetajana tegutsenud, otsustasin teha enda jaoks suure muutuse ja liikuda edasi uutele jahimaadele. Mõned soovid olid veel täitumata, mida tõotas mulle Õhtuleht. Nimelt soovisin ma rohkem pildistada, ja just portreesid, ning kirjutada pikemaid lugusid paberlehe jaoks, istuda inimesega maha ja tema sisse vaadata, et teada saada, mis teda elus edasi viib, kannustab ja miks ta on just seal, kus ta hetkel tegutseb. Minu uus töökoht Õhtulehe reporterina sai alguse 22.mail ning olen selle aja jooksul kohtunud igati põnevate persoonidega.
 Kõige hiljutisem pikem lugu sündis moelooja ja stilisti Karolin Kuusikuga, kelle teine laps näeb ilmavalgust detsembri lõpus. Sain temaga kokku Viru keskuses ning rääkisime pikemalt juttu, millest sündis vahva artikkel lapseootusest ja selle väljakutsetest.

Muusik ja Miljardite ninamees Marten Kuningas rääkis lähemalt värskelt isaks saamise võludest ning nii nagu Karolin, ütleb ka tema, et pisipere aitab aega targemalt planeerida. Marteni ja tema bändi ajaplaneerimise tulemust saame varsti kuulda Miljardite uue albumi pealt, mis tuleb loodetavasti ja ilmselt välja sel sügisel. I'm a fan!
 Lisaks rääkis ossikükist lugu pidav muusik ka sellest, et talle meeldib elada maal, Tallinn on tema jaoks end kuidagi ammendanud ning ehk liiga närviline. Metsade vahel saab aega maha võtta ning mõtteid puhastada.



Üks minu esimesi pikemaid intekaid oli räpipundi Põhja-Tallinna endise lauljanna ja visalt soolokarjääri tegeva kauni Kerli Kivilaanega.
 Muuhulgas rääkis Kerli, et pisikeses Eestis on päris lihtne mõne paljastuse ja skandaaliga kuulsaks saada, aga tema sellist asja taga ei aja. Ilmselt on varsti kuulda tema uusi lugusid, sest ta on nüüdseks enda stiili aina rohkem leidmas.
 Need on siis mõned näited portreedest, mida paberlehe jaoks viimasel ajal jäädvustanud olen. Loodan, et põnevaid lugusid ning huvitavaid persoone tuleb mu teele veelgi!

neljapäev, 13. juuli 2017

Piineldes suve poole

 Olgugi, et oleme jõudmas juuli keskpaika, ei ole päris seda tõelist suve minu jaoks olnud. Kui, siis ainult mõneks hetkeks ja neist parimad möödusid Kihnus juunikuu keskel. Ma tõesti loodan, et vihm lakkab ja lõpuks läheb tõeliselt soojaks.
 Loomulikult olen ma suveks kappi varunud hulga kleite, millega käia rannas, kokteilipeol ja linnapeal ja kõik need kaunitarid ootavad kapis oma korda. Neist esimese sain ma lõpuks välja võtta ja terve päeva mõnuledes kanda.
 Tegemist on eheda vintage kleidiga, mille ilmselt keegi kunagi endale lasknud õmmelda. Värvilised õiekesed ja moekad volangid võitsid kohe mu südame ja ma teadsin, et selle kaunitari seltsis veedan ma veel paljud ilusad suvepäevad.
Hiljuti uudiseid lugedes sain teada, et ilm on tuksis selle suve lõpuni, seega tuleb pakkida kohvrid ning põrutada mõneks ajaks välismaale. Niisiis pakin kõik oma kirevad kleidid ja bikiinid kokku ning asun varsti sõpradega road trip'ile. Loomulikult ei jäta me maha kaameraid ning kindlasti saate siit varsti lugeda, kuidas meil läinud ja kuhu teele asume ;) Seniks aga head vihmast Eesti suve ja ärgem laskem tujul langeda!





teisipäev, 11. juuli 2017

Kellele ei meeldiks ägedad autod?

 Kui suhte värskes alguses kuulsin, et mu noormees tegeleb miski autoklubiga, kus masinaid ägedamaks tuunitakse ja üles pildistatakse, siis oli mul suur eelarvamus. "Ilmselt miski osside teema," mõtlesin ma kohe rutates. 
 Teemasse aja jooksul rohkem süvenedes avastasin, et tegemist on hobiautode kommuuniga LowLifer ning asi on päris äge. Tüübid polegi ossid ja nad hängivad ka päris vahvate naistega, mitte poolpaljaste tibidega, kes kapotil aeg-ajalt seksikalt aelevad. No vabandust minu etteruttavat kujutlusvõimet!
 Juunikuus toimus LowLiferi korraldatud üritus Stancest, mida juba teist aastat pildistasin. Kui ma sinna nagunii lähen, miks mitte juba koos kaameraga! Igatahes on tulemus teie ees! Ja üks auto ägedam kui teine!
 Huvilised said omale cooli teemakohast nänni soetada ja ühele tüdruksõbrale kohaselt on ka minu kapis nüüd lisaks üks tuus valge autoteemaline särk brändilt Enthusia.










 Autosi jagus igale maitsele - oli madalaid ja nunnusid kabriolette, retrostiilis busse ja kandilisi bemme. Mul õnnestus poseerida ürituse kinni pannud ehk peaauhinna saanud isendi juures, mille omanik pärit Venemaalt.


 Unine ja magamata fotograaf Renee Altrov poseeris mulle oma vägevas valges hipibussis.