PUHKUSE VÕIM ja meenutus Horvaatiast

Ma olen üks neist inimestest, kes kipub unustama, milline väärtus on tegelikult puhkusel. Muretult käin mööda õhtuseid üritusi, panen kiirelt vabal ajal veebi mõne loo üles või arutan kirjutajaga uue ajakirja teemasid. Loomulikult on selle juures alati lahti meilid, mida iga natukese aja tagant vaatamas käin, on siis nädalavahetus või mitte. 

 Mingi hetk tuli aga karm avastus, et päris nii ei saa - muutusin pahuraks ja ei teinud oma asja suure innuga. Niisiis on need suvise Horvaatia pildid imeliseks meenutuseks, kui tähtis on puhkus. Ja puhkus ei tähenda mitte ainult soojas vees rannas lebamist, vaid ka aktiivseid tegevusi. See puhkus oli ülimalt aktiivne ja kehale koormav ning tagasi Eestisse tulles olin ka kaalult nii mõnigi kilo kergem - kõik see higistamine ja mägedes matkamine tegi kehale pai.

 Need pildid on tehtud Horvaatias rahvuspargis nimega Krka. Tegemist on hiiglasuure alaga ning külastasime seltskonnaga selle erinevaid osi. Pärast mõningat matkamist oli hing kinni, õhk ei liikunud ka puude varjus, aga juba seegi oli ülimalt leevendav. Mingi hetk matkates, higistades ja vett kulistades avastasime, et tol päeval oli 31-32 kraadi sooja. Selle kuumaga võis seal lausa ära harjuda! Loomulikult oli vaja iga natukese aja tagant ujumas käia, sest muidu oleks veelombiks sulamine olnud kindel värk.

 Kui ma välismaale sõita ei saa, siis ajab asja ära ka siin Eestis mõne kauni saare külastamine või nädalavahetusel metsas jalutamine. Loodus annab miski seletamatu jõu ja neelab enda sisse negatiivsuse ja stressi, et sulle tagasi anda positiivust ja lõõgastust, et siis taas uuele ülesandele või väljakutsele vastu astuda. Niisiis katsun ma sel aastal aina rohkem leida aega puhkuse ja enda jaoks.

 Riietest ka! Kuna Horvaatias oli lihtsalt nii palav, siis oleks tahtnud üldse paljalt ringi kõndida. Ehted ja riided tundusid lausa ahistavad. Mind aitas hädast välja tõeliselt mugav pluus Tallinn Dollsist, mis on imeliselt pehmest materjalist ning saatmas mind kindlasti ka selle suve seiklustel. Lühikesed püksid haarasin enne reisi kaasa H&Mist ning suutsin need Eestis kohe kenasti ära määrida. Uhiuued ja ülimalt mugavad sandaalid pärinevad Paavli kaltsukast ja on brändilt Zara.

 Kaunis Eleri rahvuspargi laudteel poseerimas.

 Mingi hetk läksin julgeks ja astusin rajalt kõrvale, et roheluses poseerida. Hetk hiljem ma enam nii julge ei olnud, sest hirm madude üle sai võitu. Seda vingerdist siin langenud puu peal vedelemas esimese pilguga isegi ei märganud!

 Ja nüüd usinalt järgmist puhkust planeerima...

Parfüümid ja emotsioonid: What Would Love Do?

Minu elu on viimasel ajal tugevalt keerelnud parfüümide ja lõhnade maailmas. Riiulil laiutab ja naudib elu nii mõnigi pudelikene, mis minu elu erinevaid sündmusi ja hetkeid saadavad. Aina rohkem saan aru, kuidas erinevad lõhnad seostuvad emotsioonidega, läbielamiste või inimestega.

Hiljuti tutvustas Lush toredal iluõhtul ajakirjanikele, blogijatele ning trendisuunajatele omapärast koondnime Gorilla kandvaid parfüüme. Gorilla nimi kannab endas loomalikku alatooni ja instinkte. Kõlas hetkeks kohmakalt ja mitte väga glamuurselt, aga Why Not!

Kuigi enamasti teatakse Lushi just värviliste ning lõhnavate vannipommide ning huvitavate tahkete ilutoodete tõttu, siis on parfüümid kogu brändi olemuse nurgakiviks. Peamiselt kunstist, luulest ja kultuurist inspireeritud parfüümid räägivad lugusid inimestest või mälestustest, väljendavad tundeid. Pean tõdema, et nii mõnigi parfüüm pani ka mind tundma. Näiteks I'm home tekitas minus mõnusalt koduse meeleolu, The Sun viis mõtted puhkusele ja päikese alla Aperol Spritzi nautima. Minu lemmikuks kujunes hoopis miski muu, aga sellest allpool....

 Tol päeval kappasin ühelt võttelt ja ürituselt teisele. Hommik algas Defitsiit moekeskuses, kus tutvusin Tallinn Dollsi ja Lenna Kuurmaa ühiskollektsiooniga. Siis natukene toimetuses istumist ja edasi Lushi toodetega tutvuma. Õhtu lõppes Samsung Galaxy S9 tutvustuspeol. Vahepeal aga riideid vahetada ei õnnestunud (mida ma alati teha eelistan, sest noh, sellega omaette teema, kuidas riided erinevaid emotsioone kannavad ja minu jaoks poole päeva pealt enam mõnusad ei tundu) ning külmakraadid seljatasin seekord terve päeva mugavas kampsikus. 

 Kampsun, muide, maksis alla kahe euro Tally Weijli poes ning kannab sildil suurust XXS. Seega, ma ei tea, kellele ta mõeldud on, aga mina olen igati rahul selle tumerohelise leiunurga avastusega. Seelik on vintage kaupluse leid ja lisab talvisele meeleolule juba sutsuke kevadist hõngu, sest olgem ausad, juba on märtsikuu!

  Ja taas lõhnadest... minu lemmikuks kujunes parfüüm nimega What Would Love Do?. Kui silmad sulgesin, tundsin mandariini ja lavendli aroomi ning see tundus hetkel just see õige minu jaoks. See purgike oli veel mu kogust puudu!

Muide, What Would Love Do? pidi olema selline lõhn, mida kanda ka siis, kui oled koos inimese või kallimaga, kelle suhtes tahad selgust saada. See pidi aitama pildi selgeks lüüa. Ma muidugi pole selles idees päris kindel, aga mõttel on suur jõud. Minus tekitas parfüüm positiivset, magusat ja natukene vürtsikat tunnet.

Lõhna nuustutades pidime panema kirja mõtted teemal, mida armastus teeb või teeks. Kas tunned ära minu märkmelehe?

 Ja selle kokteiliga me koosviibimise ja mina blogipostituse ka lõpetan. Kokteilidega on mul mõneks ajaks paus. Kekkasin mingi aeg, et ma pole aastaid talvel kukkunud ning nüüd sain karistada (märtsikuus... pff), kukkudes poekott käes Soo tänava Rimist välja astudes omale põlve augukese. Millist parfüümi ma tol päeval kandsin? Vat õnneks ei mäleta :) 

Paar päeva puhkust ja taastumist ning näeme jälle!