Mida vanemaks ma saan ja mida rohkem seltskonnaüritusi külastan, seda rohkem tahan ma ka looduse ilu ja kodumaist vaikust nautida, kasse pildistada ja lume heli oma jala all kuulda. Niisiis olen viimasel ajal kohe eriti nautinud jalutuskäike noormehe vanemate juures maal.
Ilmselt on Anijas asuvas talukeses üles pildistatud juba kõik kassid ning koerad ja ma vist ei tüdine sellest veel niipea. Seega vaatamist ka teile!
Olles hoovis kõik karvased nunnupallid üles pildistanud, seadsime noormehega sammud metsa poole, et otsida üles talv looduses.
Lumega just kiita ei olnud, aga mõnusalt jäine oli kõik siiski.
Ringkäik lõpes taas hoovis, et tulla paari nädala päarast tagasi.
Mõned nädalad hiljem, veebruari alguses, oli lund kõvasti rohkem, taevas ilus sinine ning päike siras samamoodi nagu eelmine kord. Võtsin ette uue tiiru.
Tee, mis mind metsa alla juhatas...
Kui mind ennast jää veel ei kandnud, siis loomakeste jälgi oli oja pind täis küll.
Lageraie jäänused.
Vanaema kass nimega Tibu, kes alati ukse taga valvet peab ja tuppa sooja küsib. Mina muidugi selle asemel, et aidata, kasutasin teda julmalt ära pildistamise eesmärkidel.
Rahulik ja agar hoovivalvur teab alati kõike, mis tema territooriumil toimumas.
Mehed tööhoos, sai mõned puud hoovipealt maha võetud.
Puhkehetk õlu saatel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar