kolmapäev, 18. aprill 2018

FOTOSEERIA | Kevadballilt tikk-kontsadel randa turnima

 Tere taas! Kuna isiklikust elust pole mõtet suurt kirjutada (seda lihtsalt ei ole, kui välja jätta mõni sõbraga baariskäik), siis jätkan mõnuga outfit'ide ja moe teemadel. Kui kohati tundub ka mulle endale, et mu riidekapi avarused on põhjatud ja sealt leiab alati midagi uut, siis nii see tegelikult ei ole.
 Päris mitmed teist teavad, et ma olen suur taaskasutuse fänn ja nii mõnedki mu lemmikud leiud pärinevad teise ringi poodidest. Minu enda asjad on väljas Tallinnas Sarapuu kirbukas, kust ka ise alati midagi vahvat leian ja koju vean. Hiljuti toimus seal Stellariumi ostupidu, kust leidsin nii mõnegi maiuspala. Näiteks see punane kleidike on Anne & Stiili peatoimetaja Mari-Liis Helviku boksist leitud. Maksin selle eest viieka ja otsustasin kohe pidulikule sündmusele viia.
 Magasin kodus (see on mu lemmiktegevus lisaks söömisele) ja energia oli täiesti nullis, kui 15 minutit enne Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kevadballi silmad taas lahti lõin. Otsustasin hetkega, et minus siiski on jaksu ballile minna ning haarasin kapist kiiruga kleidi, otsisin juurde kindlapeale sobivad aksessuaarid ja tellisin takso Estonia Kontserdisaali.
 Olles kevadballi ja seal toimunud umbes tunnike nautinud, kirjutas mulle Kermo ja uuris, kas ma Katariina kaile päikeseloojangut pildistama tahan minna. No loomulikult tahan! See kai on üks mu lemmikuid kohti Tallinnas ja lisaks kõigele muule hea rand ka.
 Jeffrey Campbelli tikk-kontsad mind sugugi ei seganud äärtel ja liivas turnimast ning kuna osutusin punase kleidiga seal selliseks vaatamisväärsuseks, siis otsustas Kermo loojangu asemel hoopis mind pildistada. Möödaminejad ja jalutajad tegid loomulikult humoorikaid märkusi. Üks vene rahvusest poiss soovitas mul mitte alla kukkuda, aga kuna ma keeles väga osav ei ole, siis pidi teine seltskond tema juttu mulle tõlkima. Nalja kui palju!
 Ja kes Catwalki portaali ei loe, siis siin ka minult väike stiilinipp, mis suureks lemmikuks kujunenud - vahetage mustad sukkpüksid võrksukkade vastu. Minu lemmikud on beežid sukkpüksid, sest nad ei läigi ning on kenasti naha tooni. Kannan neid pea igal teisel pidulikul sündmusel.
 Soengut ma ballile minnes teha ei jõudnudki. Kõige lihtsam viis paistis olevat juuksed patsi panna, sest siis loodetavasti pole nii eredalt näha, et ma polnud ammu juuksurisse jõudnud.

 Mõned kaadrid ballilt endalt ka. Pean mainima, et ballil on kohane siiski kanda maani kleiti, aga kuna olin sinna läinud ainult moeshowd vaatama, siis ehk anti mulle andeks. Minu asendamatud saatjad on pidulikel sündmustel Kadri Kruusi käekotid, mis paistavad sobivat peaaegu kõigega :) Nüüdseks olen neid omale hankinud kolm ja ei kahetse midagi.
 Koos ägeda naisega mustas - PR lady Helen Unt:
 Fashionistad peohoos. Ja ma ei saa parata, fännan ilueksperdi Reet Härmati H&Mi kollast kostüümi. Tõeliselt kevadine!
 Ning lõppu veel kaader kaunile Tallinna linnale Katariina kailt.
Fotod: Kermo Vahula, Erlend Štaub, Kalev Lilleorg

reede, 30. märts 2018

PUHKUSE VÕIM ja meenutus Horvaatiast

Ma olen üks neist inimestest, kes kipub unustama, milline väärtus on tegelikult puhkusel. Muretult käin mööda õhtuseid üritusi, panen kiirelt vabal ajal veebi mõne loo üles või arutan kirjutajaga uue ajakirja teemasid. Loomulikult on selle juures alati lahti meilid, mida iga natukese aja tagant vaatamas käin, on siis nädalavahetus või mitte. 
 Mingi hetk tuli aga karm avastus, et päris nii ei saa - muutusin pahuraks ja ei teinud oma asja suure innuga. Niisiis on need suvise Horvaatia pildid imeliseks meenutuseks, kui tähtis on puhkus. Ja puhkus ei tähenda mitte ainult soojas vees rannas lebamist, vaid ka aktiivseid tegevusi. See puhkus oli ülimalt aktiivne ja kehale koormav ning tagasi Eestisse tulles olin ka kaalult nii mõnigi kilo kergem - kõik see higistamine ja mägedes matkamine tegi kehale pai.
 Need pildid on tehtud Horvaatias rahvuspargis nimega Krka. Tegemist on hiiglasuure alaga ning külastasime seltskonnaga selle erinevaid osi. Pärast mõningat matkamist oli hing kinni, õhk ei liikunud ka puude varjus, aga juba seegi oli ülimalt leevendav. Mingi hetk matkates, higistades ja vett kulistades avastasime, et tol päeval oli 31-32 kraadi sooja. Selle kuumaga võis seal lausa ära harjuda! Loomulikult oli vaja iga natukese aja tagant ujumas käia, sest muidu oleks veelombiks sulamine olnud kindel värk.

 Kui ma välismaale sõita ei saa, siis ajab asja ära ka siin Eestis mõne kauni saare külastamine või nädalavahetusel metsas jalutamine. Loodus annab miski seletamatu jõu ja neelab enda sisse negatiivsuse ja stressi, et sulle tagasi anda positiivust ja lõõgastust, et siis taas uuele ülesandele või väljakutsele vastu astuda. Niisiis katsun ma sel aastal aina rohkem leida aega puhkuse ja enda jaoks.
 Riietest ka! Kuna Horvaatias oli lihtsalt nii palav, siis oleks tahtnud üldse paljalt ringi kõndida. Ehted ja riided tundusid lausa ahistavad. Mind aitas hädast välja tõeliselt mugav pluus Tallinn Dollsist, mis on imeliselt pehmest materjalist ning saatmas mind kindlasti ka selle suve seiklustel. Lühikesed püksid haarasin enne reisi kaasa H&Mist ning suutsin need Eestis kohe kenasti ära määrida. Uhiuued ja ülimalt mugavad sandaalid pärinevad Paavli kaltsukast ja on brändilt Zara.





 Kaunis Eleri rahvuspargi laudteel poseerimas.

 Mingi hetk läksin julgeks ja astusin rajalt kõrvale, et roheluses poseerida. Hetk hiljem ma enam nii julge ei olnud, sest hirm madude üle sai võitu. Seda vingerdist siin langenud puu peal vedelemas esimese pilguga isegi ei märganud!
 Ja nüüd usinalt järgmist puhkust planeerima...

teisipäev, 6. märts 2018

Parfüümid ja emotsioonid: What Would Love Do?


Minu elu on viimasel ajal tugevalt keerelnud parfüümide ja lõhnade maailmas. Riiulil laiutab ja naudib elu nii mõnigi pudelikene, mis minu elu erinevaid sündmusi ja hetkeid saadavad. Aina rohkem saan aru, kuidas erinevad lõhnad seostuvad emotsioonidega, läbielamiste või inimestega.
Hiljuti tutvustas Lush toredal iluõhtul ajakirjanikele, blogijatele ning trendisuunajatele omapärast koondnime Gorilla kandvaid parfüüme. Gorilla nimi kannab endas loomalikku alatooni ja instinkte. Kõlas hetkeks kohmakalt ja mitte väga glamuurselt, aga Why Not!
Kuigi enamasti teatakse Lushi just värviliste ning lõhnavate vannipommide ning huvitavate tahkete ilutoodete tõttu, siis on parfüümid kogu brändi olemuse nurgakiviks. Peamiselt kunstist, luulest ja kultuurist inspireeritud parfüümid räägivad lugusid inimestest või mälestustest, väljendavad tundeid. Pean tõdema, et nii mõnigi parfüüm pani ka mind tundma. Näiteks I'm home tekitas minus mõnusalt koduse meeleolu, The Sun viis mõtted puhkusele ja päikese alla Aperol Spritzi nautima. Minu lemmikuks kujunes hoopis miski muu, aga sellest allpool....

 Tol päeval kappasin ühelt võttelt ja ürituselt teisele. Hommik algas Defitsiit moekeskuses, kus tutvusin Tallinn Dollsi ja Lenna Kuurmaa ühiskollektsiooniga. Siis natukene toimetuses istumist ja edasi Lushi toodetega tutvuma. Õhtu lõppes Samsung Galaxy S9 tutvustuspeol. Vahepeal aga riideid vahetada ei õnnestunud (mida ma alati teha eelistan, sest noh, sellega omaette teema, kuidas riided erinevaid emotsioone kannavad ja minu jaoks poole päeva pealt enam mõnusad ei tundu) ning külmakraadid seljatasin seekord terve päeva mugavas kampsikus. 
 Kampsun, muide, maksis alla kahe euro Tally Weijli poes ning kannab sildil suurust XXS. Seega, ma ei tea, kellele ta mõeldud on, aga mina olen igati rahul selle tumerohelise leiunurga avastusega. Seelik on vintage kaupluse leid ja lisab talvisele meeleolule juba sutsuke kevadist hõngu, sest olgem ausad, juba on märtsikuu!


  Ja taas lõhnadest... minu lemmikuks kujunes parfüüm nimega What Would Love Do?. Kui silmad sulgesin, tundsin mandariini ja lavendli aroomi ning see tundus hetkel just see õige minu jaoks. See purgike oli veel mu kogust puudu!


Muide, What Would Love Do? pidi olema selline lõhn, mida kanda ka siis, kui oled koos inimese või kallimaga, kelle suhtes tahad selgust saada. See pidi aitama pildi selgeks lüüa. Ma muidugi pole selles idees päris kindel, aga mõttel on suur jõud. Minus tekitas parfüüm positiivset, magusat ja natukene vürtsikat tunnet.
Lõhna nuustutades pidime panema kirja mõtted teemal, mida armastus teeb või teeks. Kas tunned ära minu märkmelehe?
 Ja selle kokteiliga me koosviibimise ja mina blogipostituse ka lõpetan. Kokteilidega on mul mõneks ajaks paus. Kekkasin mingi aeg, et ma pole aastaid talvel kukkunud ning nüüd sain karistada (märtsikuus... pff), kukkudes poekott käes Soo tänava Rimist välja astudes omale põlve augukese. Millist parfüümi ma tol päeval kandsin? Vat õnneks ei mäleta :) 
Paar päeva puhkust ja taastumist ning näeme jälle!

neljapäev, 1. veebruar 2018

Life on a Catwalk

 Käes on 1.veebruar ja nüüd on paistab olevat õige aeg teha vahekokkuvõte sellest, mida põnevat on vahepeal toimunud. Nagu minu elus ikka, siis aina seiklused, palju tööd ja natukene punast vaipa. Niisiis alustasin ma jaanuarikuus tööd väljaandes Catwalk ning külastasin ka Eesti Muusikaauhinnad 2018 galat. Muusika on mu südames alati, hoolimata sellest, et ma enam muusikuid muusika teemal ei intervjueeri, aga EMA galal käik on ka hea siduda ilu ja punase vaibaga.
Niisiis, töö! 8.jaanuarist toimetan ma Catwalk.ee lehel ja olen ka samanimelise ajakirja peatoimetaja. Minu stiili- ja moesoovitusi saab nädalavahetusel lugeda nüüd LP veergudelt. Pean tõdema, et tööd on palju, Delfi juba asu ei anna, aga samas on väga tore ka ja tunnen, et olen oma elus õigel teel. Esimene nädal oli päris raske ja ka see, neljas, nädal on raske olnud, aga kõik on õige, kohanemine on täies hoos. 
Muide, mida soovite teie Catwalkist või minu blogist rohkem lugeda? Andke aga julgelt tagasisidet :) 
Kuigi muusika pole tööalaselt minu igapäevaosa (kui välja arvata see, et muusika saadab mind siiski kõlarites või kõrvaklappides kumisedes kõikjal), sain ma kutse EMA 2018 galale, kuna olen aastaid elanud kaasa Indivisioni tegemistele. Poisid olid nomineeritud elektroonikaalbumi kategoorias, ära ei võitnud, aga järgmine aasta ehk ikka! 

Loomulikult on galale vaja ilusat kleiti! Sel korral aitas mind välja DIANA ARNO moemaja, mille litritega hõbedane kleit paistis olevat lihtsalt nii mina! Avarat dekolteed tasakaalustas pikkus ning otsustasin sellele lisada kerget pungiliku joont võrksukkadega. Pean tõdema, et kartsin, et kleidi trukid annavad peo jooksul alla, aga midagi sellist ei juhtunud, ka järelpeol mitte.
Imelise meigi sain ma Kaubamaja M.A.C Cosmeticsi letis osava Liisi käe all, kes tegi mulle oivalise silmameigi. Kohe nii ilusa, et helistasin õele ja palusin tal kodust omale läätsed tuua, et prillid seda ära ei varjaks. Öeldakse küll, et tumeda silmameigi juures olgu hele huul, aga siiski tundus lõpptulemus kõige õigem.


Punasel vaibal saatis mind mu kallis õde Caroline, kes säras erkpunases H&Mi kleidis.
 Catwalk, moelava, punane vaip - kõik see on minu elus omavahel põimunud ning moodustanud koosluse ilu ja kauni disaini vahel. Niisiis, midagi tarka ka ehk lõppu. Kullakesed, kui unistate ja tahaksite midagi oma elus muuta, siis tasub see kõvasti välja öelda. Mina ütlesin kõvasti ja korduvalt omale armsatele inimestele, et tahaksin rohkem moeteemadega tegeleda. Kui sa oled selle juba universumisse valla lasknud ja signaali välja saatnud, siis ei lähe kaua, kui soovid täituvad!

 Viimane kaader pärineb järelpeolt Hilton Tallinn Park hotelli Olympicu kasiinost. Olin just suundumas tantsima ning otsustasin välimuse enne jäädvustada, kui ma selle ära rokin.
Ja ärgem unustagem, igal sündmusel võiks ja peaks naist saatma parfüüm, mis just tol õhtul tema meeleoluga sobib ja talle parima tunde tekitab. Tol õhtul ja ööl saatis mind Eisenberg Paris uus parfüüm seeriast "Les Orientaux Latins". See ida ja lääne kohtumist sümboliseeriv seeria on minu viimase aja lemmik ning riiulil kohtus teiste lõhnadega kuuest naistelõhnast esimene.